hüüdsõna

Estonian

Etymology

From hüüd (“scream”) +‎ sõna (“word”).

Noun

hüüdsõna (genitive hüüdsõna, partitive hüüdsõna)

  1. (grammar) interjection

Declension
Declension of hüüdsõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
singular plural
nominative hüüdsõna hüüdsõnad
accusative nom.
gen. hüüdsõna
genitive hüüdsõnade
partitive hüüdsõna hüüdsõnu
hüüdsõnasid
illative hüüdsõnna
hüüdsõnasse		 hüüdsõnadesse
hüüdsõnusse
inessive hüüdsõnas hüüdsõnades
hüüdsõnus
elative hüüdsõnast hüüdsõnadest
hüüdsõnust
allative hüüdsõnale hüüdsõnadele
hüüdsõnule
adessive hüüdsõnal hüüdsõnadel
hüüdsõnul
ablative hüüdsõnalt hüüdsõnadelt
hüüdsõnult
translative hüüdsõnaks hüüdsõnadeks
hüüdsõnuks
terminative hüüdsõnani hüüdsõnadeni
essive hüüdsõnana hüüdsõnadena
abessive hüüdsõnata hüüdsõnadeta
comitative hüüdsõnaga hüüdsõnadega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.