vandenõu

Estonian

vanne (“oath”) +‎ nõu (“counsel”).

vandenõu (genitive vandenõu, partitive vandenõu)

Declension of vandenõu (ÕS type 26/koi, no gradation)
		singular	plural
nominative		vandenõu	vandenõud
accusative	nom.	vandenõu
accusative	gen.	vandenõu
genitive		vandenõu	vandenõude
partitive		vandenõu	vandenõusid
illative		vandenõusse	vandenõudesse
inessive		vandenõus	vandenõudes
elative		vandenõust	vandenõudest
allative		vandenõule	vandenõudele
adessive		vandenõul	vandenõudel
ablative		vandenõult	vandenõudelt
translative		vandenõuks	vandenõudeks
terminative		vandenõuni	vandenõudeni
essive		vandenõuna	vandenõudena
abessive		vandenõuta	vandenõudeta
comitative		vandenõuga	vandenõudega

This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.